Venemaa

Poll without page-refresh

Article on other languages:

	del.icio.us
	Digg
	Furl
	Reddit
	Rojo
	Add to OnlyWire

vene
(Rossiiskaja Federatsija)

{{{omakeelne_nimi_2}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}}
{{{10}}}


Venemaa lipp	Venemaa vapp

Riigihümn

Venemaa Föderatsiooni
hümn

17 075 200 km²

vene keel ja vabariikides
kohalikud keeled

Rahvaarv

142 008 800 (2008)

Rahvastiku tihedus

8,5 in/km²

Riigikord

presidentaalne vabariik

NSV Liidust; deklaratsioon 12. juunil 1990,
lõplik 26. detsember 1991

{{{SKT}}}

maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg)

Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit.

Riik piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku.

Venemaa moodustas kunagise sotsialistliku riigi Nõukogude Liidu põhiosa. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa rahvusvaheline mõjukus vähenenud, kuid on endiselt märkimisväärne, eriti SRÜ maades.

Nimi

Praeguse Vene riigi nimi on eesti keele normi järgi Venemaa Föderatsioon. Laialt on levinud nimekuju Vene Föderatsioon, sealhulgas diplomaatias. Nimekuju Vene Föderatsioon kasutati Vene NFSV lühendnimena.

Maa ja riik

Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist millele järgnesid Moskva Suurvürstiriik, Moskva tsaaririik Venemaa keisririik, Venemaa Nõukogude Vabariik, Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ja Venemaa Föderatsioon.

Riik

Venemaa on vastavalt põhiseadusele föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks.

Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal.

Haldusjaotus

Lähemalt vaata artiklit Venemaa haldusjaotus.

Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks):

21 vabariigiks
9 kraiks
2 keskalluvusega linnaks
1 autonoomseks oblastiks
4 autonoomseks ringkonnaks
46 oblastiks

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Venemaa rahvaarvu dünaamika 1992-2007

Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad.

Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 37,1 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4‰, suremus 15,2‰ (2006). Loomulik iive on -4,8‰. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%.

Venemaal on 11 miljonilinna.

Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal.

Rahvad

Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased.

Religioon

Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tšetseenid, baškiirid) on valdavalt muslimid.

Ajalugu

Vanema paleoliitikumi leide on saadud Kaukaasiast, keskmise paleoliitikumi omi ka Volgogradi lähedalt, Uurali keskosast, Oka äärest ja Desna ülemjooksult; Siberi vanimad leiud (Altaist ja Amuuri jõgikonnast) on Aasia-pärased.

Moskva Vürstiriik

Moskva Suurvürstiriik

Moskva tsaaririik

Venemaa keisririik

Vene SFNV

Nõukogude Liit

Venemaa Föderatsioon

Vene Föderatsioon relvajõud

Ajakirjandus

Venemaa on rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi mittevaba riik. Suuremad meediakanalid on riigi kontrolli all. Valitseb osaline poliitiline tsensuur. Sõltumatuid kanaleid on sunnitud sulgema või müüma oma aktsiad Kremli kontrolli all olevatele ettevõtetele. Rahvusvahelise õiguskaitseorganisatsiooni „Piirideta reporterid” 2007. aasta aruandes on Venemaa sõnavabaduselt 169 riigi seas 149. kohal.^[1] Mitu juhtivat ajakirjanikku on mõrvatud (Paul Klebnikov, Anna Politkovskaja).

Suurema levikuga ajalehed on Pravda, Sport-Ekspress ja Komsomolskaja Pravda. Tähtsam valitsust kritiseeriv ajaleht on 2 korda nädalas ilmuv Novaja Gazeta.

Tähtsamad infoagentuurid on ITAR-TASS ja RIA Novosti.

Suuremad üleriigilised telekanalid on ORT, RTR ja Ren TV.

Vaata ka

Viited

^ Eesti on sõnavabaduselt maailmas 3. kohal

Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:

Category:Russia

Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ)
Armeenia \| Aserbaidžaan \| Kasahstan \| Kõrgõzstan \| Moldova \| Tadžikistan \| Ukraina \| Usbekistan \| Valgevene \| Venemaa
Türkmenistanil on assotsieerunud vaatleja staatus

Euroopa maad
Iseseisvad riigid: Albaania \| Andorra \| Armeenia¹ \| Aserbaidžaan¹ \| Austria \| Belgia \| Bosnia ja Hertsegoviina \| Bulgaaria \| Eesti \| Gruusia¹ \| Hispaania \| Holland \| Horvaatia \| Iirimaa \| Island \| Itaalia \| Kasahstan² \| Kosovo \| Kreeka \| Küpros¹ \| Leedu \| Liechtenstein \| Luksemburg \| Läti \| Makedoonia \| Malta \| Moldova \| Monaco \| Montenegro \| Norra \| Poola \| Portugal \| Prantsusmaa \| Rootsi \| Rumeenia \| Saksamaa \| San Marino \| Serbia \| Slovakkia \| Sloveenia \| Soome \| Suurbritannia \| Šveits \| Taani \| Tšehhi \| Türgi² \| Ukraina \| Ungari \| Valgevene \| Vatikan \| Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa \| Akrotiri ja Dhekelia¹ \| Gibraltar \| Guernsey \| Fääri saared \| Jan Mayen \| Jersey \| Man \| Svalbard
Tunnustamata riigid: Abhaasia¹ \| Lõuna-Osseetia¹ \| Põhja-Küpros¹ \| Transnistria
¹ loodusgeograafiliselt asub Aasias ² suurem osa territooriumist Aasias
Aafrika maad \| Aasia maad \| Austraalia ja Okeaania maad \| Ameerika maad \| Euroopa maad

Aasia maad
Iseseisvad riigid: Afganistan \| Araabia Ühendemiraadid \| Armeenia \| Aserbaidžaan \| Bahrein \| Bangladesh \| Bhutan \| Birma \| Brunei \| Egiptus¹ \| Filipiinid \| Gruusia \| Hiina koos Aomeni ja Hongkongiga \| Ida-Timor \| Iisrael \| India \| Indoneesia \| Iraak \| Iraan \| Jaapan \| Jeemen \| Jordaania \| Kambodža \| Kasahstan² \| Katar \| Kuveit \| Kõrgõzstan \| Küpros \| Laos \| Liibanon \| Lõuna-Korea \| Malaisia \| Maldiivid \| Mongoolia \| Nepal \| Omaan \| Pakistan \| Palestiina \| Põhja-Korea \| Saudi Araabia \| Sri Lanka \| Süüria \| Tadžikistan \| Tai \| Türgi² \| Türkmenistan \| Usbekistan \| Venemaa² \| Vietnam
¹Egiptuse suurim osa asub Aafrikas
²Riigi osa asub Euroopas
Sõltuvad alad:
Okupeeritud alad: Gaza tsoon \| Jordani Läänekallas \| Golani kõrgendikud \| Tiibet
Rahvusvaheliselt tunnustamatad riigid: Abhaasia \| Lõuna-Osseetia \| Mägi-Karabahh \| Põhja-Küpros\| Taiwan
Aafrika maad \| Aasia maad \| Austraalia ja Okeaania maad \| Ameerika maad \| Euroopa maad

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa"

Kategooriad: Euroopa maad | Aasia maad | Venemaa

This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.