Article on other languages:
- Aardverwarming
- Woruldlicu_wearmung
- احترار_عالمي
- Pemanasan_global
- Pamanasan_global
- Jagat_nyongkab
- Globalno_zatopljenje
- Глобално_затопляне
- Escalfament_global
- Kalibotanong_pagpanginit
- Globální_oteplování
- Newid_hinsawdd
- Global_opvarmning
- Globale_Erwärmung
- Παγκόσμια_θέρμανση
- Global_warming
- Calentamiento_global
- Tutmonda_varmiĝo
- Berotze_globala
- گرمایش_زمین
- Réchauffement_climatique
- Riscjaldament_globâl
- Blàthachadh_na_cruinne
- Quentamento_global
- 지구_온난화
- Գլոբալ_տաքացում
- भूमंडलीय_ऊष्मीकरण
- Globalno_zatopljenje
- Heimshlýnun
- Riscaldamento_globale
- התחממות_עולמית
- გლობალური_დათბობა
- Globālā_sasilšana
- Visuotinis_atšilimas
- Globális_felmelegedés
- Глобално_затоплување
- ആഗോളതാപനം
- जागतिक_तापमानवाढ
- Дэлхийн_дулаарал
- Opwarming_van_de_Aarde
- 地球温暖化
- Global_oppvarming
- Global_oppvarming
- Escalfament_global
- Globalne_ocieplenie
- Aquecimento_global
- Încălzirea_globală
- Глобальное_потепление
- පෘථිවිය_උණුසුම්_වීම
- Global_warming
- Globálne_otepľovanie
- Globalno_segrevanje
- Глобално_загревање
- Globalno_zatopljenje
- Ilmaston_lämpeneminen
- Global_uppvärmning
- புவி_சூடாதல்
- ปรากฏการณ์โลกร้อน
- Sự_nóng_lên_của_khí_hậu_toàn_cầu
- Гармшавии_глобалӣ
- Küresel_ısınma
- Глобальне_потепління
- 全球暖化
- גלאבאלע_אנווארימונג
- 全球变暖
Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra.[1] Hinnanguliselt on selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris.[2] Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri.
Viimase kahesaja aasta jooksul on süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud
- fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse,
- soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse,
- intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise,
- inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt.
Tõusnud on ka teiste kasvuhoonegaaside, nagu metaani, lämmastikoksiidide ja freoonide kontsentratsioon.
Sisukord |
Vaata ka
Välislingid
- IPCC koduleht
- IPCC klimatoloogiline andmebaas
- Andmed ja teave paleoklimatoloogiast
- Globalwarming.org
- The Science & Environmental Policy Project
- Joonised ja graafikud - Global Warming Art
Kirjandus
- Ivar Murdmaa, 2004. Kliima soojenemises on süüdi Päike ja ookean. Horisont., 5: 12-16.
- Anto Raukas, Volli Kalm, 2004. Liustikud pinnamoe ja kliima kujundajana. Anto Raukase, Heldur Nestori ja Rein veskimäe toimetatud kogumikus Maa Universumis. OÜ Reves Grupp, Tallinn, lk. 110-117.
- Heldur Nestor, 2004. Kasvuhoone- ja külmhooneperioodid Maa ajaloos. Anto Raukase, Heldur Nerstori ja Rein Veskimäe toimetatud kogumikus Maa Universumis. OÜ Reves Grupp, Tallinn, lk. 118-122.
- Christopher Essex, Ross McKitrick, 2002. Taken by storm: the troubled science, policy and politics of global warming. Key Porter Books Limited, Toronto, 320 lk.
- William F. Ruddiman, 2001. Earth's climate: past and future. W. H. Freeman and Company, New York, 465 lk.
- John Houghton, 1997. Global warming: the complete briefing. Cambridge University Press, Cambridge, 251 lk.
Viited
- ^ IPCC, Forth Assesment Report, Working Group I, February, 2007, http://ipcc-wg1.ucar.edu/wg1/wg1-report.html
- ^ IPCC, Forth Assesment Report, Working Group I, February, 2007, http://ipcc-wg1.ucar.edu/wg1/wg1-report.html
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: