Euroopa

Poll without page-refresh

Article on other languages:

	del.icio.us
	Digg
	Furl
	Reddit
	Rojo
	Add to OnlyWire

Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Loodusgeograafiline Euroopa

Euroopa maad

Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtši nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik.

Sisukord

1 Liigendus
2 Pinnamood
3 Kliima
4 Siseveekogud
5 Taimestik
6 Maavarad
7 Rahvastik
8 Majandus
9 Euroopa jaotamine regioonideks
- 9.1 ÜRO liigitus
- 9.2 Eesti kooliõpikud
10 Vaata ka
11 Viited
12 Välislink

Liigendus

Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast.

Pinnamood

Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tšehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Prantsuse Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub madalikke (Lombardia ehk Po, Kesk- ja Alam-Doonau madalik) ning kiltmaid (Meseta Pürenee poolsaarel). Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb maavärinaid.

Kliima

Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline, Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima.

Siseveekogud

Enamik jõgesid (Doonau, Dnepr, Rein) kuulub Atlandi ookeani valgalasse, pikim jõgi Volga (3530 km) voolab Kaspiasse ning tema vesi maailmamerre ei jõua.

Järverohked piirkonnad on Põhja-Euroopa, eriti Fennoskandia (seal asuvad näiteks Laadoga, Äänisjärv ja Vänern), Poola ja Põhja-Saksa madalik ning Alpid.

Taimestik

Looduslikku taimkatet on säilinud mägedes, metsa- ja tundravööndis ning kõrbes. Stepid on põlluks haritud.

Maavarad

Euroopas leiduvatest maavaradest on ülemaailmselt tähtsad rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, elavhõbe, nafta ja väävel.

Rahvastik

Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani keeli.

Peamine usund on kristlus.

Majandus

Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele tehnoloogiatele on Euroopa kujunenud üheks maailma tähtsaimaks majanduspiirkonnaks.

Euroopa jaotamine regioonideks

ÜRO liigitus

ÜRO liigituse järgi jagatakse Euroopa neljaks regiooniks. Nad on Põhja-, Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopa. Kesk-Euroopa ÜRO liigituses puudub.

Eesti kooliõpikud

Eesti kooliõpikud ei ole Euroopa regioonideks jaotamisel järjepidevad. Hetkel käibivad 9. klassi õpikud pakuvad järgmist jaotust. Kirjastuse Avita oma^[1] eristab Euroopas Põhjamaad, Atlandi maad, Vahemere maad, Kesk-Euroopa, Ida-Euroopa ja Taga-Euroopa. Regioonide piirid on õpikute autoritel paigutatud jooksma mööda riigipiire. Kirjastuse Koolibri õpiku^[2] Euroopas on Põhja-Euroopa, Lõuna-Euroopa, Vahe-Euroopa, Ida-Euroopa ja Lääne-Euroopa. Erinevalt eelmisest on Koolibri õpiku autorid välja toonud sisemisi erinevusi mitmes Euroopa riigis – Hispaania, Itaalia ja Suurbritannia põhjapoolseid alasid peetakse lõunapoolsetest sedavõrd erinevateks, et paigutatakse teise regiooni.

Alljärgnevad kaardid näitavad Euroopa jagamist regioonideks Eestis taasiseseisvumisjärgselt ilmunud geograafia põhikooli õpikuis.

Koolibri 1993. Nilson, O., Tiits, H.^[3]	Koolibri 1993. Keskpaik, A. jt^[4]	Koolibri 1999. Tõnisson, A., Pihel, P.^[5]	Avita 1999. Kont, A., Rummo, T.^[6]
Koolibri 2005. Pihlak, L.-K., Tõnisson, A.	Avita 2004. Kukk, K.

Vaata ka

Viited

^ Kukk, K. 2004. Geograafia põhikoolile, 5. osa. Eesti ja Euroopa: rahvastik ja majandus. Tallinn: Avita. lk. 91
^ Pihlak, L.-K., Tõnisson, A. 2005. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Tallinn: Koolibri.
^ Nilson, O., Tiits, H. 1993. Maateadus VII klassile, 2. osa. Tallinn: Koolibri.
^ Keskpaik, A., Kokovkin, T., Kull, A., Milder, M., Sillam, E. 1993. Maailm ja inimene: Maateadus VIII klassile, 2. osa 1. vihik. Tallinn: Koolibri.
^ Tõnisson, A., Pihel, P. 1999. Eesti ja Euroopa: Loodus- ja inimgeograafia 9. klassile. Tallinn: Koolibri.
^ Kont, A., Rummo, T. 1999. Maa ja ilm: Geograafia 9. klassile. Tallinn:Avita.

Välislink

Maailmajaod

Ameerika	Austraalia ja Okeaania	Aafrika
Antarktika	Aasia	Euroopa

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa"

Kategooriad: Maailmajaod | Euroopa

This article is from Wikipedia. All text is available under the terms of the GNU Free Documentation License.